Pole ammu näinud...

Ma jätan selle vabandava osa vahele, kus ma kirjutaks, et olen laisk olnud ja häbi-häbi, et pole kaua kirjutanud….

Aga mis siis toimunud on? (või pigem, mis mul veel meeles on...)

Vahepeal käisin ju isegi Eestis ära, aga see oli juba oi-oi-kui-kaua aega tagasi ja juba vähem kui kuu aja pärast olen jälle platsis, et piparkooke küpsetada ja kõiki muid toredusi teha. Halloweeni tähistasime kursakaaslastega. Kõige põnevam osa sellest oli ilmselt näomaalingute tegemine, samas ei jäänud alla ka kohalike näoilmed meid nähes. Tuli välja, et Halloween ei ole just kõige populaarsem siin pisikeses Taani linnas.

Tunded kooli osas on endised – suurepärane valik. Väike nohik minus tahaks isegi kurta selle üle, et kooli võiks veidi rohkem olla. Hetkel on käimas meil põnev Innovation Week, mis tähendab seda, et kõik kursused on segamini gruppidesse jaotatud ja meil on nädal, et lahendada hetkel tegutseva firma reaalset probleemi. Enam praktilisemat haridust ei saa vist tahta! Väikseid-armsaid Taani veidrusi: Kui koolis on näitus või mõni presentatsioon, siis selle käigus pakutakse lahkelt ka veini keset päeva ja õppejõud küsib hiljem loengus, et kas kõik ikka võtsid klaasikese :D
Muidu veedan mõned pimedad õhtupoolikud koos Lisettega jõusaalis (kuna ta on seal aegade algusest liige olnud, siis võib minu iga kord tasuta kaasa võtta) mõnel trenašööril ja vaatan How I Met Your Motherit kohalikult telekanalilt. Hiljem saan veel rohkem külma eest peitu pugeda ja sauna mõnusid nautida – ei saa mainimata jätta, et need väiksed rõõmud teevad elu ikka veel palju ilusamaks!
Kui me muidu korraldasime kursakaaslastega kolm laupäeva järjest Harry Potteri maratoni ja väikese kokkamise, siis viimati oli teemaks hoopis Poola õhtusöök (kuna oli tegemist Poola iseseisvuspäevaga 11.novembril). Selle puhul sain ka ise näpud jahuseks teha ja kokku vorpisime peaaegu 100 (täpsemalt 96) traditsioonilist poola pelmeeni nii kartuli-juustu kui ka liha täidisega.
Ja kõige hiljutisem suurem sündmus oli minu sünnipäev. Selleks ajaks käis minu juures mini-puhkusel Sigrid. Proovisime nende kolme päeva jooksul veidi ringi ka vaadata siin, aga liiga palju ei tõmmelnud ja pigem nautisime rahulikult. Laupäeva õhtul tähistas ka Lisette üleval oma sünnipäeva väikse perekondliku peoga. Ja no tõesti, mul ei ole muud öelda, kui et mul on siin ikka täiskohaga Taani perekond. Vanaema-vanaisa tõid ka mulle pisikese lillepotikese ja ilmselt Sabina ideena sain ka oma esimese taani traditsiooniliste toitude retseptiraamatu. Üldse kogu see õhtupoolik oli nii maagiline ja täis ainult ülimalt positiivseid emotsioone.

Vahel külastavad ka augud rattakummides, telefon ütles üles ja taani keele kursustega alustasin ka lõpuks…ja natuke jonnakas nagu ma olen, lähen ikka endiselt vaatamata suurele tuulele ja külmale rattaga kooli (seda viimast võib-olla peab küll tervise huvides varsti ümber vaatama, sest soojalt riietumine ei ole kunagi mu tugevaim külg olnud :D)

Üks pilt ka Teile metsaskäigust.