Jõulud hiilivad ligi!

Jõulude lähenedes tundub nagu aeg mööduks kuidagi veel kiiremini. Aga sain veel sabast kinni ja polegi kuu aega viimasest postitusest möödunud.

See aasta on erakordne ja eriline vägagi palju poolest, alustades Taani kolimisest ja lõpetades sellega, et mul on kahed jõulud – ühed Taanis ja teised ootavad Eestis.

Ilma poolest siin väga talve pole, üldiselt alla kahe soojakraadi temperatuur ei lange ja mina sõidan ikka igal hommikul rattaga kooli. Aga kõik muu on küll juba novembri lõpust saadik väga jõulune ning nüüd on ka lisaks tuledes tänavatele suured laternates jõulukuused püsti. Ja mina olen täitsa rahul sellega, ei ole üldse kuidagi võlts siin see asi, vaid pigem soe ja armas. Alguse sai jõulutunne koolist, kus ühel pärastlõunal oli korraldatud ühine jõulukaunistuste meisterdamine ja kuuse kaunistamine ning sinna juurde kuulus ka Taani traditsiooniline söök-jook – æbleskiver ja soe glöggi. Kõik need üritused koolis tõestavad mulle veel rohkem seda, kui väga siinsed inimesed väärtustavad seltskondlikult ja lõbusalt veedetud vaba aega. Ja ma tunnen, et see hea tasakaal töö ja lõbu vahel ainult suurendab motivatsiooni veel rohkem teadmisi ammutada.

Järgmine jõulumeeleolus õhtu möödus Lisette ja Sabinaga. Tegime valmis kaua plaanitud “kirju koera” ning hiljem nautisime sooja Eesti hõõgveini mandlite ja rosinatega. See õhtu oli just nagu kuskilt ameerika filmist – jõulumuusika, ülimaitsev õhtusöök, küünlavalgus, soojendav kaminatuli, natuke kodu kaunistamist ning mis kõige olulisem – suurepärane selstkond! Cheesy? Ei, sellega pole asi veel lõppenud. Pühapäev hommikul kell 8.30 läksime kolmekesi jõusaali natuke värskust ja head enesetunnet koguma ja et seda idülli veel veidi pikendada, sõime ka mõnusa hommikusöögi koos (jah, mul on täiuslik ja ülimalt armas Taani perekond!)

Ja nüüd lõpetasin selle sama pühapäeva koos oma vahvate poola tüdrukutega tervelt 6 tundi kokates. Nimelt homme ootab koolis ees veel üks väike jõulusööma, mille tarbeks kõik, kes vähegi ettevõtlikud viitsivad olla, rahvusvahelisi toite valmistavad. Tuli veel üks “kirju koer” ja palju Poola sööki, alustades hapukapsa pirukatega ja lõpetades nende kartulisalatiga (pole päris selline nagu me Eestis ette kujutaks). Peale seda suurt pingutust premeerisime ennast perekondliku filmiõhtuga, filmiks “Home Alone 2”.

Ja kui nüüd korra sellest jõulu virr-varrist väljuda, siis… Kopenhaagenis tunnen ennast endiselt nagu täielik turist, käin ka kaart näpus. Aga veidi olen jälle avastamas käinud, Rosenborgi lossi ja National Art Gallery võib nimekirjast maha tõmmata. Ning viimane mainitu on tasuta sissepääsuga, mis tähendab, et mind võib sealt veel tihti uitamast leida ja soojad mälestused Londoni tasuta muuseumitest tulevad ka kohe meelde.

Hullumeelsusi:

1. Vaatasin ööpäeva jooksul kolm osa “The Hunger Games” filme, sest tasuta piletite olemasolul oli vaja viimast osa kinno vaatama minna ja ma ei olnud varem ühtegi osa vaadanud (aga ometi ei saanud ju eelneva põhjaliku uurimustöö ja ettevalmistuseta seda teha). Kokku 411 minutit ehk peaaegu 7 tundi.

2. Et parandada katkist rattakummi (jälle!!!) ja mitte maksta selle eest 100 taani krooni sõitsin laenatud ratastega mööda linna edasi-tagasi kokku 18 km ja lõpuks kõndisin ka veel 4 km. (vaata ka: jonnakas, põikpäine)

Igav mul juba ei hakka!

Fotosüüdistused telefoni kaamerast:

Mõnus hommikusöök/kuusk Køge keskväljakul/æbleskiver ja soe glöggi

Rosenborgi loss

Laupäevane jalutuskäik metsas